Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel (ODS)

Tanbasá sai kestaun ba Timor-Leste?


GARANTE ASESU BA EDUKASAUN HO KUALIDADE NE’EBÉ EKUITATIVU NO INKLUZIVU NO PROMOVE OPORTUNIDADE BA APRENDIZAJEN DURANTE MORIS TOMAK BA EMA HOTU-HOTU.

Objetivu ida ne’e kona-ba atu permite ema hotu atu estuda, aprende, no kumpri sira-nia potensialidade

Tanbasá mak ODS4 problema ba Timor-Leste?

Tarjetu Relevante ba Timor-Leste

4.1 to’o 2030, asegura katak labarik feto no mane sira sei kompleta sira-nia EDUKASAUN PRIMARIA NO SEKUNDARIA ho gratuita, ekuitavel no iha kualidade ne’ebé sei relevansia no sei hetan outcome aprendizajen ne’ebé efetivu.


4.2 to’o 2030 garantia katak labarik feto no mane sira iha asesu ho kualidade ba DEZENVOLVIMENTU BA PRIMARIA INFANSIA, TRATAMENTU NO EDUKASAUN PRE-ESKOLAR atu nune’e sira prontu ba eskola primaria.


4.3 to’o 2030 garamtia ASESU IGUAL BA EMA FETO NO MANE SIRA HOTU ho TÉKNIKU kualidade nebe asesivel, edukasaun vokasionál no tersiariu, inklui universidade.


4.4 to’o 2030, aumenta to’o x% númeru ba foinsa’e no adultu sira ne’ebé iha abilidade relevante sira, inklui ABILIDADE TÉKNIKU NO VOKASIONÁL, ba empregu, traballu dignu no emprendedorizmu.


4.5 to’o 2030, elimina disparidade jéneru iha edukasaun no garantia ASESU IGUÁL BA NIVEL EDUKASAUN SIRA HOTU no treinamentu vokasionál ba ema vulneravel sira, inklui ema ho defisiensia, ema indijenou, no labarik sira ne’ebé iha situsaun vulneravel.


4.6 to’o 2030 garantia katak joven sira menus husi x% husi ema adultu sira, tantu feto ka mane, atinje literasia no numerasia.


4.7 to’o 2030 garantia ema aprendis sira hotu hetan koñesimentu no abilidade sira ne’ebé presiza atu bele promove dezenvolvimentu sustentável inklui sira seluk-seluk liuhusi EDUKASAUN BA DEZENVOLVIMENTU SUSTENTÁVEL no vida moris sustentável, direitu umanus, igualdade jéneru, promosaun ba kultura paz no naun-violensia, sidadaun globál, no apresiasaun ba kultura diversidade no kultura nia kontribusaun ba dezenvolvimentu sustentável.


4.a HARII NO HADI’AK LIUTAN FASILIDADE EDUKASAUN SIRA  ne’ebé mak sensitivu ba labarik sira, ema ho defisiensia no jéneru no mós fó seguru, naun-violensia, inkluzivu no mós ambiente aprendizajen ne’ebé efetivu ba ema hotu

4.b to’o 2020, substansialmente haluan tan ba mundu tomak númeru bolsu estudu ne’ebé disponivel ba nasaun sira  ne’ebé sei dezenvolve-aan hela, partikularmente nasaun sira  ne’ebé menus liu dezenvolvimentu, illa ki’ik sira  ne’ebé sei dezenvolve-aan hela no nasaun afrika sira, atu halo inskrisaun iha ensinu superior sira, inklui Formasaun vokasionál no teknolojia ba informasaun no komunikasaun, TÉKNIKU, enjeñaria no programa sientífiku sira, iha nasaun dezenvolvidu sira no nasaun sira ne’ebé sei dezenvolve-aan hela

4.c to’o 2030, substansialmente aumenta fornesimentu ba profesór kualifikadu sira, inklui liuhusi kooperasaun internasionál ba formasaun profesór sira iha nasaun sira ne’ebé foin dezenvolve-aan hela, liliu nasaun sira  ne’ebé menus liu dezenvolvimentu no illa estadu ki’ik sira ne’ebé foin dezenvolve-aan hela.

Timor-Leste hetan tiha ona signifikantemente hodi haluan asesu ba edukasaun. Taxa matríkula likuida ba ensinu primáriu (klase 1-6) mak iha 91.2 porsentu iha 2017, ne’ebé labarik feto sira mak barak liu duke labarik mane sira.

Iha aumentu númeru ne’ebé estavel iha eskola pre-sekundariu (klase 7-9) ho matríkula to’o 50.4 porsentu iha 2017. Maibé, presiza esforsu liutan atu haluan asesu ba eskola sekundaria no ensinu superior sira. 

Kuaze porsentu 14 husi foinsa’e sira ho idade 15-17 mak la eskola. Bazeia ba Sensus 2015, porsentu 8.9 husi populasaun ne’e mak iha ensinu superior ne’ebé konsidera hanesan edukasaun aas-liu atu atinje. Iha institusaun ensinu superior 11 iha nasaun ne’e. Disparidade ba nivel edukasaun iha asesu ba edukasaun nafatin iha.

Fatin ne’ebé labarik sira no foinsa’e sira hela ba mós influensia iha asesu, sobreviviensia no remata ba estudu iha nivel sira hotu. Kuaze porsentu 55 husi labarik no foinsa’e sira ne’e mak ema defisiente, entre idade 3 no 24, mak la eskola.  

Iha tendensia ida inversa ba diferensa jéneru, ne’ebé labarik mane barak liu mak repete no lakontinua sira-nia eskola, ne’e mak evidente ka realidade. Kualidade edukasaun nafatin sai dezafiu ida ho menus husi porsentu 40 husi profesór sira iha ensinu báziku (klase 1-9) mak kompleta ona iha tinan 3 ka 4 sira-nia edukasaun tersiaria.

AJENDA INTERNASIONÁL RELEVANSIA SIRA SELUK

  • Finanseiru ba Dezenvolvimentu
  • Beijing +20
  • Habitat III
 
 

Kontaktu Ami

UN House, Caicoli Street
Dili, Timor-Leste
PO BOX 008
Telp: +670 333 333
E-mail: info@un.org.tl