Diskursu Lansamentu NHDR, Ambassador Foinsae ba ODS, Jose Raul

Blogs Acessu dala: 2426

Hau nia respeitu ba Premeiru ministru ho mebru governu sira hotu Hau nia respeitu ba kordenador ONU iha Timor-Leste ho nia staff nasional no internasional sira Hau nia respeitu ba no hakuak domin ba alin labarik, kolega joventude no estudante sira, maun-mana no pai-main sira hotu neebe mak namkari iha Timor laran tomak.

Hau nia naran Jose Raul De Oliveira Da Silva, hau finalize hau nia strata I iha tinan 2015 dadaun nee hau hetan fiar hodi sai hanesan president ba Forsa Humanista Timor-Leste no sai mos hanesan embaisador joventude ba Implemetasaun Metas Dezenvolvementu iha Timor-Leste.

Agradese wain ba UNDP neebe mak fornese ona oportunidade mai hau hodi bele mai representa maluk joventude Voluntariu sira hodi mai koalia kona ba ezistensia ekipa voluntariu iha timor laran hahu husi ita nia rai ketan Oe-Cusse to Lautem.

Razaun fundamental ba hau ho ekipa voluntaries sira hakarak atu facilita kursu no formasuan ba gratuita ba cidadaun hotu tamba:

  1. Azuda governu liu husi edukasaun non formal hodi aslera dezenvolvementu iha setor edukasaun
  2. Azuda halo prevensaun konflitu iha bairo-bairo
  3. Ajuda eleva kuinehesementu alin labarik no kolega joventude sira nia kuinhesementu para bele hatene lingua no formasaun para sira bele asesu ba informasaun rai laran no rai liur, bele buka servisu, bele halo sira sai cidadaun ida neebe mak ativa hodi partisipa no fo kontribuisan ba dezenvolvementu nasional no mundial.

Senhores, senhoras no ba timor oan hotu “luta ba dignidade humanu sei la iha rohan se wainhira ita la utilize edukasaun hodi humaniza timor oan hotu.

Dalan uniku ba timor atu utilize edukasaun hodi humaniza humanu mak tenke halo oinvestementu makas ba setor edukasaun. Durante jornada ita nian restaurasaun indepedensia mai too agora investementu iha area edukasaun seidauk maximu ho nunee la fo espasu ba timor oan sira atu bele hakotu korenti korenti konflitu iha Timor-Leste.

Senhores, senoras no partisipante sira hotu, tamba samak joventude ema dehan sai joventuda, tamba sa mak joventude susar atu asesu ba kampu servisu, tamba sa mak joventude seidauk seidauk iha kbit no brani atu kria kampu serrvisu ba nia an, Tamba sa mak joven feto sira kaben cedu, tamba sa mak joventude barak komete ba droga?

Tamba sa mak joventude sira husi organizasaun no arte rituais sira asalta malu, tamba sa mak joventude simpatizante no militante partidu politika utilize media social maibe la iha etika social, tamba sa mak joventude barak la hadomi ambiente, tamba sa mak povu kiak no mukit nia oan susar susar atu asesu ba UNTL maibe lideransan sira nia oan familia fasil hodi asesu ba UNTL.

Tamba sa mak povu kiik nia oan tenke eskola iha eskola iha primaria, presekundaria no sekundaria publiku maibe lideransa no nia oan sira tenke eskola iha eskola internasional, tamba sa mak povu nia oan susar atu asesu ba bolus estudu maibe lideransa sira nia oan fasil asesu ba bolsa estudu, tamba sa mak korupsaun buras iha timor, tamba sa mak mane sira gosta hola feto rua tolu no feto sira hola mane rua tolu too ikus labarik mak sai vitima ba sira nia fahe malu.

Ukun an ida hanesan nee mak uluk timor oan sira mehi ka?

Ukun an ida hanesan mak jerasaun foun hakarak ka?

Hau hanoin lae!!!

Ita hotu para problema sira nee akontese iha tempu ukun an ida no ita lakohi buat sira nee atu kontinua atu akontese iha tempu tuir mai.

Senhores, senhoras, konvidadus no partisipante sira hotu problema hirak nee akontese tamba ita nia investementu ba iha area edukasaun informal, formal no non formal seidauk maximu no ita seidauk utilize edukasaun hodi humaniza cidadaun hotu maibe ita utliza fali edukasaun hodi halo explorasaun no diskrimasaun ba malu neebe mak la refleta tebes ba prinspiu luta povu timor nian no la refleta ba konstituisaun RDTL artigu 59 hateten.

Hau hanesan cidadaun no jerasaun kontinuador ba timor ida nee deside hau nian atu seidauk bele kontinua hau nia estudu ba maestradu ka buka servisu balu atu sustenta hau nia an no familia sira atu moris kontente mos hanesan familisa sira seluk maibe tenki fila fali kontinua involve an no fo apoiu ba ekipa voluntariu 54, ho espiritu humanismu hau ho kolega sira ami lori kursu lian ingles, protugeus no formasaun lideransa, formasaun saude, formasaun jestaun, formasaun petroliferu, formasaun administrasaun no sira seluk tan tama sai bairobairo iha teritoriu timor laran husi ita nian oe-cusse ho gratuitamente, rezitu gratuita, kursu no formasaun gratuita simu sertifikadu mos gratuita.

Senhores, senhoras, konvidadus no partisipante sira hotu, iha tinan 2015 hau ho ekipa Klibur Foinsa’e Humanitarian husi Dili ba halo atividade Voluntariu iha ita nia rai ketan oe-cusse hodi celebra natal no tinan foun hamutuk ho komunidade iha neeba, hasoru kolega joventude barak iha neeba neebe mak sei susar tebes atu koalia lian tetun, iha ami nia hamutuk momentu neeba iha ami nia konversa hau tenta husu sira katak “kolega sira kor bandeira Timor-Leste hamutk hira? ho nunee hamutuk ho maluk sira husi ita nian Oe-cusse reestabelese fali ekipa voluntariu ida iha neeba hodi facilita kursu lian tetun, inglesh, portugues no formasaun ba komunidade sira iha neeba.

Ekipa voluntariu nee servisu diak los tamba husi rezultadu krusu no formasaun neebe mak sira fornese sira konsege kaderniza tan kolega joventude no estudante sira hodi estbalese tan ekipa voluntariu 4 iha oecusse ho nunee agora dadaun iha oecusse ita hamutuk grupu voluntariu 5 neebe mak facilta krusu no formasaun gratuita iha neeba.

Iha tinan 2016 ekipa voluntariu idaa ho naran Klibur Foinsa’e Humanitarian konsege loke kursu no formasaun ba klase hamutuk 136 iha teritoriu timor laran, momentu neeba ema wain neebe mak la fiar katak kalse sira nee ami bele asegura too simu sertifikadu maibe ho komitmentu no konsistensia no servisu ekipa nian konsege asegura klase nee husi inisiu too simu certifikadu.

Iha nee mak hanorin ami wain deskobre katak ideia mak resolve problema, osan no pozisaun nee ajuda deit oinsa par abele ezekuta ideia neebe mak iha sai ba realidade.

Durante hau ho kolega sira hasoru obsataklus no difikuldade wain, iha kolega balu lokraik ba hanorin kuandu kalan fila uma too familia duni sira sai husi uma, kolega balu neebe mak tamba deit hadomi nia estudante sira pronto empresta motor kolega no vizinhu sira nian para kalan ba hanorin too fila polisia tilan tamba la iha SIM, osan neebe familia sira fo husi foho mai para atu celu eskola sira tenke hasai fali para celu bemo hodi ba hanorin no print certifikadu estudante sira nian, maske obstaklu sira nee ami hasoru maibe nunka hamate ami nia espiritu hodi kontinua facilita krusu no formasaun gratuitamente ba alin labarik no kolega joven sira tamba sira uluk fo an mate ho voluntariumente ba libertasaun patria ho nunee hanesan jerasaun foun ami mos pronto kontinua halo servisu voluntariu ba libertasaun povu, ami fiar katak voluntariu nee hanesan rai metan ba dezenvolvementu.

Ami hotu kompremitidu ona katak ba timor ami lao sei la sukat distansia maske la iha kuitansia no ami hatene katak ami nia salariu mak jerasaun tuir mai nia distinu.

Aproveita momentu ida nee reprezenta kolegas ekipa voluntariu sira hotu hakarak informa ba ita boot sira hotuk katak edukasaun non formal neebe mak ami oferese nee seidauk sufisiente atu rezolve problema edukasaun formal, informal no non formal iha timor tamba ami hatene katak kuandu ekipa voluntariu mesak ita ami sei labele problema edukasaun iha timor, paimain mesak mos sei labele, sociadade civil mesak sei labele, ajensia onu mesak mos sei labele, governu mesak mos sei labele maibe wainhira maibe wainhira ita hamutuk ita sei bele hadia edukasaun timor nian hodi bele humaniza timor oan hotu tuir prinsipiu luta libertasaun timor nian no ita nia konstitusaun RDTL ba asegura direitu sidadaun hotu nian hodi asesu ba edukasaun. Antes hau ata atu finalize hau nia diskursu, hau impresta minutu ida hodi konvida kolega joventude no estudante sira hotu neebe mak iha nee bele hamrik.

“Doben Timor Ida Nee Nia mudansa sei hahu husi hau no konta ida mak hau tamba hau hanesan jerasaun foun neebe mak pronto atu kontinua luta ba libertasaun povu maubere, iha fatin ida nee no momentu ida nee hau kompremitidu katak hau nia salariu mak jerasaun tuir mai nia distinu”

Viva Joventude Timor-Leste

Viva Timor-Leste

CCD, 3 de Abril 2018

Jose Raul De Oliveira Da Silva Obrigadu wain