Lian hosi Terenu

Asaun Komunidade Timor-Leste hasoru TB

Asaun Komunidade Timor-Leste hasoru TB

 

Cecilia MCINTOSH, IOM Dili.

Ajensia  Nasoens Unidas sira iha Timor-Leste servisu hamutuk ho Ministeriu Saúde atu halakon TB liu husi triajen komunitaria ho ema sira ne’ebé halo movimentu – hanesan estudante universitariu no eskolares, Polisia no Forsa Defeza, komunidade iha fronteira, no komunidade sira ne’ebé mak ativu tebes inklui agrikultor sira, vendedores merkadu, motorista bis no kamiaun.

Timor-Leste iha obstaklu ba TB ne’ebé as tebes iha pasi sira iha Sudeste Asiátiku. TB bele bele trans mite husi ema ba ema liu husi anin, no ba ema sira ne’ebé mak moris ou servisu iha grupu boot nia laran no espasu ne’ebé kiik, TB bele transmite fasil liu. Maibe, TB ne’e rasik bele kura no prevene.

Atu hetan fonte TB nian la fasil, maibe ekipa saúde UN-IOM halo ona servisu hamutuk ho komunidade atu hasae konsiensia kona-ba Tuberkuloze no prepara triajem ba sintomas tuberkuloze ne’ebé asesu ba aparelu raios-x movel 

“Atu  halakon TB iha Timor-Leste, importante atu hatene ligasaun sira entre transmisaun TB no mobilizasaun umana. Ema sira ne’ebé mak halo mobilizasaun hetan impaktu no presiza esforsu atu  involve sira iha prevensaun no kontrolu TB,” dehan Chefe Misaun OIM, Sr. Wonesai Sithole.

“ Hetan/iha tuberkuloze ne’e hanesan isu saude no migrasaun ne’ebé iha konsikuensia signifikante ba moris dignu no vida moris lor-loron nian ba movimentu ema sira iha Timor-Leste ba estranjeiru inklui komunidade orijinal, tranzit, no destinasaun,” explika huis Sithole. 

Esforsu kontrolu TB husi OIM ne’ebé mak susesu liu ona tarjetu sira nian iha pais barak. Nivel tratamentu ne’ebé susesu as tebes no parte barak kontinua atribui detesaun sedu.

ONU mak parseiru ida ne’bé imparsiál, bazea ba direitu no estratejia apoiu Governu Timor-Leste hanesan nasaun membru atu kumpri kompremisiu hodi avansa ajenda 2030 ba ema hotu.”

 

Iha ruptura ida klaru atu mantein paz ba lideransa politika iha pasadu Onu nian iha Timor-Leste no agora inteiramentu foka ba dezenvolvimentu sustentável.

 

  

Tempu too ona ! triajem ba Tuberkulozu Mundial iha Atauro

“Triajem ba TB importante tebes ba hau no kumunidade. Ne’e mak primeiru vez hau hetan raiusis tantu hau kontente tebes. Ida ne’e opurtunidade diak tebes ba ita hotu atu asesu ba diagnostiku sedu ba TB, “ tenik Ernesto Alves, konta nia experiensia iha Ministeriu Saude kona-ba atividade triajem husi uma ba uma iha Loron Mundial ba TB 2019 iha Atauro no hetan suporta husi Organizasaun Internasional ba Migrasaun (OIM), Organizasaun Saude Mundial (OSM) no organizasaun lokal non-govermental Caritas. 

“Defisil tebes atu asesu ba servisu saúde. Pasiente tenki lao ho distansia ne’ebé dok atu ba postu saúde. Impaktu husi ida ne’e mak kazu TB barak labele responde no fo risku ba komunidade sira. Tanba ne’e, importante ba komunidade atu haré benefisiu husi triajem TB,” tenik Janurio D. Cabecas Soares, Diretor Saúde Atauro.  

‘’Triajem ida ne’e opurtunidade ne’ebé diak tebes tanba ami hela iha area rural no fasilidade hotu dok husi ami. Diak tebes atu halo triajem husi uma ba uma no bele asesu ba radiografia móvel. Normalmente ami tenki lao dok atu ba postu saúde no ba Dili ho ró atu halo konsulta ho raio-x,” tenik Sr. Alves.

Ba familia no seluk tan, kotrolu husi uma ba uma fornese asesu ba informasaun ba servisu TB ne’ebë fasil. “loron ohin, hau aprende informasaun foun inklui sintomas bazika TB nian. Hau hakarak kontinua fahe informasaun ne’e, no bainhira hau hare ema ruma ho sintomas ne’e hau sei haruka sira ba postu saúde atu hetan tratamentu. “ 

Durante loron lima halo triajem, ekipa saúde funsionariu saúde nasional no lokal, voluntariu saúde komunitaria, Caritas no OIM vizita suku haát no uma kain atus tolu hodi halo konsiensia kona-ba TB no sintomas ne’ebé uza kesionaria triajem ne’ebé mak dezenvolve husi OSM. Wainhira membru familia balu iha indikasaun katak iha sintomas TB, dadus rekolla hodi ba halo teste, tuir kedas ho teste raio-x uza makina raio-x móvel husi OIM.  

“Ida mos hanesan opurtunidade diak ba funsionariu saúde lokal Atauro ne’ebé mak hetan apoiu husi Ministeriu Saúde , OMS no IOM atu bele atinje objetivu prinsipal ba eliminasaun TB iha Timor-Leste,’’ tenik sr. Mateus Belo, Administrador  Postu Administrasaun Atauro.

OIM halo ona apoiu ba Departamentu Saúde atu prepara triajem TB sistematiku ba grupu ne’ebé iha risku as ne’ebé mak hela iha fatin ema barak inklui komunidade iha area rural, universidade, eskola, prizaun, polisia, no FFDTL sira iha sidade Dili, no ba komunidade sira iha Ermera, Bobonaro no Covalima iha tina 2017, ho objetivu atu asegura asesu sedu ba diagnostika no inisiu servisu tratamentu.

Tema Loron Mundiál TB “tempu ona” atu dehan ho abordajem koordenadu atu halakon TB iha tinan 2030. Ministeriu Saúde Timor-Leste ‘Loron Mundial ba TB 2019’ atividade triajem husi uma ba uma  ne’ebé suporta husi OIM, OSM, Caritas kontribui ona ba hasae koñesimentu konsiensia komunidade nian no detekta kazu iha komunidade ne’ebé vulneravel no defisil atu asesu ba. Tanba ne’e Loron Mundial TB nian mak faze importante atu kumpri komitmentu Timor-Leste nian hasoru Objetivu Dezenvolvimentu Sustensavel 3 ne’ebé atu asegura moris saudavel no halo promove moris diak ba ema ho idade hotu-hotu.  

 

Kontaktu Ami

UN House, Caicoli Street
Dili, Timor-Leste
PO BOX 008
Telp: +670 333 333
E-mail: info@un.org.tl