Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel (ODS)

Tanbasá sai kestaun ba Timor-Leste?


GARANTIA MORIS HO SAUDÁVEL PROMOVE BEM-ESTAR BA EMA SIRA HOTU IHA KUALKER GRUPU IDADE

Objetivu ida ne’e kona-ba atu ajuda ema bele moris kleur no moris saudável
 

Tanbasá mak ODS3 problema ba Timor-Leste?

Tarjetu Relevante Ba Timor-Leste

3.1 to’o 2030 redús taxa MORTALIDADE MATERNA globál rasio menus husi 70 kada 100,000 ne’ebé foin moris (partus)


3.2 to’o 2030 elimina mate sira ne’ebé bele prevene ba bebé sira  ne’ebé foin moris no no labarik sira  ne’ebé ho idade lima ba kraik


3.3 to’o 2030 elimina epidemia SIDA, tuberkulose, malária, no moras trópiku neglijiensiada no kombate hepatite, MORAS SIRA NE’EBÉ TRANSMITIDA HUSI BEE, no moras transmisível sira seluk.


3.4 to’o 2030 redús to’o 1/3 MORTALIDADE pre-matura husi moras sira ne’ebé naun-transmisível (non-communicable diseases (NCDs)) liuhusi prevensaun no tratamentu, no promove ba saúde mentál no bem-estar.


3.5 haforsa prevensaun no tratamentu ba abuzu substansiál sira, inklui abuzu ba droga narkotika no utilizasaun álkohol ne’ebé perigu ka fó risku.


3.6 to’o 2020 redús metade MORTALIDADE globál no kanek sira husi ASIDENTE RODOVIARIU SIRA.


3.7 to’o 2030 asegura asesu universál ba SERVISU SAÚDE SEKSUÁL NO REPRODUTIVA, inklui planeamentu familiar, informasaun no edukasaun, no integrasaun ba saúde reprodutiva iha estratéjia no programa nasionál sira

3.8 atinje kobertura universál ba saúde, inklui protesaun ba risku finanseiru, asesu ba kualidade esensiál servisu tratamentu saúde, no asesu ho seguru, efetivu, kualidade, no bele sosa aimoruk esensiál sira no vasina ba ema hotu

3.9 to’o 2030 substansialmente redús númeru MORTALIDADE no moras husi produtu kímiku ne’ebé fó perigu no POLUSAUN NO KONTAMINASAUN aar, bee, and solu.

3.a haforsa implementasaun ba Konvensaun Enkuadramentu Organizasaun Saúde Mundiál kona-ba Kontrolu Tobako iha nasaun sira hotu, kuandu apropriadu.

3.b Fó apoiu peskiza no dezenvolvimentu ba vasinasaun no ai-moruk sira ba moras transmisível no moras naun-transmisível sira  ne’ebé liu-liu afeita iha nasaun sira  ne’ebé sei dezenvolve-aan hela, fornese asesu  ne’ebé bele sosa aimoruk esensiál sira,  ne’ebé bazeia ba the Doha Declaration on the TRIPS Agreement and Public Heálth,  ne’ebé afirma direitu nasaun sira  ne’ebé sei dezenvolve-aan hela atu uza.

Provizaun ba bee moos no saneamentu mak importante tebes atu hamenus MORTALIDADE infantíl, labarik no inan sira. Governu lokál sira iha área urbana tenke partikularmente vijilante tanba taxa MORTALIDADE labarik sira iha área urbana estagnando (nafatin akontese) iha nasaun barak. Governu lokál sira bele diskute problema ida ne’e liuhusi programa hadi’ak favelas no ho aumentu asesu ba servisu báziku sira iha área urbana sira ne’ebé kiak.

HIV/AIDs nafatin kompriende liutan hanesan problema governasaun lokál ida. Dalabarak liu iha área urbana sira mak sai hanesan fatin sentrál hada’et HIV/AIDS ho lais tebes tanba sira-nia densidade populasaun aas, sentru ba transporte, no prevalensia ba grupu vulneravel sira. Governu lokál sira bele kontribui papel importante ida hodi bele identifika nesesidade lokál sira, integrasaun atividade HIV/AIDS ne’e iha departamentu sira hotu, no koordenasaun prevensaun no atividade responde. Governu lokál barak fornese edukasaun no informasaun no servisu sira atu prevene HIV/AIDS.

Governu lokál sira bele uza planeamentu urbana no transporte públiku atu bele redús polusaun aar, hadi’ak estilu vida saudável no prevene MORTALIDADE sira husi asidente tráfiku iha estrada sira.

Governu lokál sira mós bele kontribui ba redusaun MORTALIDADE ne’ebé kauza husi polusaun bee no solu liuhusi jestaun rekursu naturál no protesaun ambientál ne’ebé efetivu

AJENDA INTERNASIONÁL RELEVANTE SIRA SELUK:

  • Finanseiru ba Dezenvolvimentu
  • Beijing +20
  • Habitat III
  • Mudansa Klimátika

 

 

Kontaktu Ami

UN House, Caicoli Street
Dili, Timor-Leste
PO BOX 008
Telp: +670 333 333
E-mail: info@un.org.tl