ADOTA MEDIDA URJENTE ATU KOMBATE ALTERASAUN KLIMÁTIKA NO NINIA IMPAKTU SIRA.
Objetivu ne’e kona-ba oinsa atu foti medidas ligadu ho efetu sira husi akesimentu globál.
Tanbasá mak ODS13 problema ba Timor-Leste?
Tarjetu Relevante ba Timor-Leste |
13.2 integra medida sira kona-ba mudansa klimátika iha planu, estratéjia no polítika nasionál sira |
13.3 hadi’ak edukasaun, aumenta konsensializasaun no kapasidade umana no institusionál iha mitigasaun, adaptasaun, redusaun impaktu no avizu previu kona-ba mudansa klimátika |
113.a Implementa komprimisiu ne’ebé asume husi parte nasaun dezenvolvidu sira Convenção Quadro das Nações Unidas kona-ba Mudansa Klimátika ho mobilizasaun konjunta milaun $100 kada tinan to’o 2020 husi fonte sira hotu atu bele solusiona nesesidade sira ba nasaun sira ne’ebé sei dezenvolve-aan hela tuir kontestu mitigasaun ba asaun signifikativa no transparensia iha implementasaun no operasionaliza tomak Fundu Klimátika Verde liuhusi ninia kapitalizasaun mais sedu posível |
13.b Promove mekanizmu sira hodi hasa’e kapasidade ba planeamentu no jestaun ne’ebé efikas ne’ebé ligadu ho alterasaun klimátika, iha nasaun sira ne’ebé menus liu dezenvolvimentu, inklui foka liu ba feto sira, foinsa’e sira no komunidade lokál no marjinálizadu sira |
Governu lokál no rejionál sira, liu-liu iha sidade sira, mak dalabarak liu iha liña oin atu enfrenta efeitu sira husi mudansa klimátika. Nune’e importante katak ita iha kapasidade sira atu enfrenta risku sira ne’ebé iha relasaun ho klima no dezastre naturál sira bele hametin liutan atu nune’e ita bele proteje ita-nia komunidade sira, partikularmente sira ne’ebé vulneravel tebes.
Lider lokál sira iha istoria ida lidera husi okos ka kraik ba leten hodi kombate mudansa klimátika no hasa’e konsentizasaun iha nivel lokál.
Nune’e importante katak govenu lokál sira, partikularmente iha sidade sira ne’ebé vulneravel tebes, integra adaptasaun no mitigasaun mudansa klimátika iha planeamentu urbana no rejionál sira hodi bele redús emisaun sira iha ita-nia sidade sira no aumenta sira-nia reziliensia ba xoke ambientál sira.
AJENDA INTERNASIONÁL RELEVANTE SIRA SELUK
- Finanseiru ba Dezenvolvimentu
- Habitat III
- Mudansa Klimátika
- Sendai Framework ba Redusaun Risku Dezastre 2015-2030
- carbonn Cities Climate Registry (cCCR)
- Compact of Mayors